Kalamarjast

Kalamarja ajalugu ulatub umbes sama kaugele tagasi kui selle peamised tootjad – lõhe ja tuur! Teadlasted arvates on tuurad on umbes 200 miljonit aastat vanad, mis tähendab, et nad tekkisid ajal, mil dinosaurused veel elasid. See hämmastav kala suutis üle elada roomajad, mammutid, kliimamuutused ja kataklüsmid!
Esimesed andmed kalamarja tarbimise kohta inimeste poolt on leitud suhteliselt hilises ajaloos muistsest Egiptusest. Vanades kirjutistes mainitakse sageli igavese nooruse saladust, mida teadsid vaid vähesed väljavalitud. Ajaloolased arvavad, et jutt käib kalamarjast.

Kalamarja kasulikud omadused

A-vitamiin on kasulik eeskätt nahale. Seda vitamiini sisaldab peaaegu kogu kallis kosmeetika. Vitamiin B12 osaleb rasvade ja süsivesikute ainevahetuses ning avaldab kasulikku mõju seede- ja närvisüsteemi toimimisele. D-vitamiini puudus on väga levinud nähtus ja võib põhjustada probleeme naharakkude kasvuga. Eakamatel inimestel võib selle vitamiini puudus põhjustada luude pehmenemist ja hapraks muutumist. Seega soodustab kalamarja tarbimine selle väärtusliku vitamiini olemasolu organismis.
E-vitamiin aitab kaasa haavade paranemisele ja vere hüübimisvõimele, aeglustab vananemist ning takistab kortsude teket. Letsitiini on looduslikest toodetest raske saada. Praadimise ja küpsetamise käigus toimuvad letsitiinis muutused ja kasulikud omadused kaovad. Kalamari on peaaegu ainus toode, milles letsitiin sisaldub puhtal kujul. Letsitiin toetab närvisüsteemi, samuti on see vajalik aju normaalse töö tagamiseks. Muu hulgas aitavad kalamarjas sisalduvad orgaaniline jood, fosfor ja kaltsium ning valkudes suurel hulgal leiduvad väga kasulikud polüküllastumata rasvhapped oomega-3 ja oomega-6 parandada ajutegevust ning tõsta immuunsust.

A-, B12-, D- ja E-vitamiini ning letsitiini päevase normi saab kahest kalamarjaga võileivast.